Lõpetaks selle blogi väärikalt ära.
Inglismaalt tulime Eestisse tagasi juuli kuus 2011. Põhjuseid võis leida mitu, mis panid meid koju tagasi tulema...koeraga korteri leidmine tundus pea et võimatu. ühe korteri leidsime Salfordi, sisse kolides oli agentuuriga kokku lepitud, et meil on koer ja nendel polnud selle vastu midagi. Probleem tekkis päev pärast sisse kolimist, kui maja mänedzer nägi meid koeraga ja ütles et lemmikloomad siin pole lubatud. Hakkas siis jube peavalu pihta meil agentuuri ja maja manageridega, meil oli õigus nõuda sama väärilist korterit, kuid agentuur ei suutnud seda leida, ise otsisime samuti, kuid tulutult. Peaaegu kõikides kuulutustes oli "no pets" osadel isegi "no children"...Tööga ei olnud ka me kumbki väga rahul ning lisaks tekkis BMW mootorisse ka imelik hääl sisse, kui me mägedes sõitmas käisime ja sellise mootori remontimine Manchesteris oleks läinud väga kalliks...kõik see kokku pani meid mõtlema, et kas meil ikka on mõtet jääda sinna. Võimalus oli ju see korter kus me veel sees elasime, lihtsalt tagasi anda ja normaalsesse keskkonda tagasi kolida. Ok, otsus oli vastu võetud, et läheme tagasi koju. Nüüd oli vaja välja mõelda kuidas see kõik võiks välja näha. Olime ju Inglismaal lõpuks 2 autoga, millest ühel mootor katki. Kuna mul tekkis võimalus Eestis saada tööd oma kaubikuga, siis oli selge et meil on vaja veel ühte autot ja treilerit, millega BMW koju tagasi transportida. Nii siis saigi üks hommik Shotimaale, Glasgow kanti sõidetud ühte kaubikut vaatama -ja selle ka ära ostsin, vaja oli veel järelhaagist...selle lõpuks leidsin Shotimaa teisest otsast-Edinburghist.


Tagasi sõitsime siis lõpuks sedasi, 2-kesi kolme autoga :)




Mina siis van roolis ja Marin mazdaga. Sedasi sõitsime 4 päeva. Tavaliselt sõidab selle tripi paari päevaga, kuid meil oli max kiirus 90km/h ning sedasi me kulgesime läbi euroopa rekkadega ühel kiirusel...see oli päris jube, sellise raske treileriga. Peale väikeseid intsidente Poola auklikel ja kurvilistel teedel, kus purunes 1 treileri koorma rihm, ning teine oli kohe-kohe minemas , jõudsime ikkagi õnnelikult Eestisse.
Lõppu veel mõningaid pilte Inglismaast
Blackpool:




Manchester:










Yorkshire mägedes:

Suutsin end kokku võtta ja natuke kirjutada meie tegemistest lähemalt.
Ega meil siin suurt midagi ei toimu. Ikka töö-kodu-töö-kodu.
Minu töökoht on endiselt Fish Bar ja Gristo käib laos tööl ja nädalas korra ka Manchester Unitede mängudel baaris tööl.
Poolteist nädalat tagasi käisime nädalasel visiidil Eestis. Südamest vabandan kõigi ees kellega ei olnud võimalik kokku saada. See nädal läks lennates ja jooksime ühest kohast teise. Pole ikka paremat paika maailmas kui oma kodu. Kui Gristo tegeles terve nädala cabrioga, et see pikaks sõiduks korda teha, siis mina sain natuke Eestis oldud aega ka nautida.
Esialgselt oli meil plaanis tagasi Inglismaale tulla Lätist Ventspilsist laevaga Saksamaale ja siis Hollandist Rotterdamist laevaga Inglismaale Hulli. Kahjuks aga kui hakkasime pileteid broneerima, tuli välja et kuskile pole vabu kohti saada. Ei tulnud me ju selle peale, et munadepühade ajal lähevad inimesed hulluks ja hakkavad igale poole reisima(Nagu me isegi) Helistasime kõik võimalikud variandid läbi, k.a. Soome kaudu. Soome aga olid kõik laevad mitu päeva ette juba kõik täis broneeritud. Ja ega meil muud üle ei jäänudki, kui autoga läbi Läti-Leedu-Poola-Saksamaa-Hollandi sõita. Eelmine kord kui selle teekonna ette võtsime, lubasime endale, et enam kunagi seda ei tee. Õnneks saime koha laevale suunal Rotterdam-Hull, mis päästis meid veel umbes 700 km sõitmisest. Sadamas pidime olema kolmapäeva õhtul kell 19.00. Pärnust hakkasime sõitma teisipäeva varahommikul mis pidi jätma meile piisavalt aega sadamasse jõudmiseks. Pikemaid peatusi me teel ei teinud, väikesed söögipausid ja Willy pissipeatused :)

Esimene päev sõitsime nii kaua kuni jõudsime ja magasime 2h Poolas tanklas. Ennem seda suutis Poola meid järjekordselt väga närvi ajada. Järsku avastasime ennast ummikust mis oli 6km pikk ja kus me pidime seisma pea 2h mingi suvalise valgusfoori pärst, sest suurtel veoautodel oli raskusi 90kraadise pöörde tegemisel. Poleks muidu hullu läbi Euroopa sõita kui seda Poolat seal vahel poleks. Tundub, et keskmine Poola pereisa on rekkamees sest neid on seal ikka tõsiselt palju. Maanteel sõidavad 4-5 tk üksteise taga ja mööda saada on praktiliselt võimatu. Kui neist 5st suure vaevaga mööda saad ja tekitad paar liiklusohtlikku olukorda siis ootab eest järgmised 5 rekkat jne.



Jõudsime siis lõpuks läbi Poola ja läbi Saksamaa ja jäänud oli veel umbes 100km kui hakkasid ummikud Rotterdami külje all. Lihtsalt istusime 4 realisel kiirteel ja mitte ükski auto edasi ei liigu. Navi pealt nägime kuidas kohale jõudmise aeg muudkui juurde tiksus. Olime juba valmis helistama laevafirmasse ja ütlema, et me ei jõua sellele laevale. Mis tähendanuks 220 euri kaotust, veel 300km sõitmist Calaisse Prantsusmaale kust oleks pidanud võtma teise laeva, mille oleks saanud alles ei tea millal ning siis veel 500 km koju sõitu. Aga ühel hetkel pääsesime ummikutest läbi ning jõudsime sadamasse tund aega ennem check-ini lõppu. Seda tunnet on raske sõnadesse panna mis me tundsime kui sadamasse jõudsime. Aga mitte kunagi enam ei võta me sellist reisi ette kiiruga!
Laevas ootas meid juba mõnus kajut voodi ja dushiga just see mida vajasime. Willy kahjuks pidi minema autotekile puuri. Sõnaotseses mõttes panime ta puuri. Küll meil oli kahju temast kui ta sinna nutma jäi, endalgi tuli pisar silma.

Õnneks oli see vaid üks öö ja kui hommikul laeva pealt maha saime ja Willy muruplatsile jooksma sai siis nii õnnelikku koera pole me ammu näinud. Ta hüppas ja kargas ja viskas isegi salto seal :) Siis oli meil veel 200km sõita olimegi tagasi oma Inglismaa kodus. Nüüd on ta siin end sisse elanud ja usun et täitsa meeldib talle siin. Kuigi ei ole tal hoovis nii palju jooksmis ruumi kui minu vanemate juures aga nädalas mõned korrad ikka üritame temaga kuskil pargis käiia. Siin kohal veel kord suur-suur aitähh minu emale ja isale kes tema eest hoolitsesid. Endal oli süda rahul kui teadsime, et ta on nii heades kätes. Tundub, et ka nemad nüüd igatsevad Willyt ja ega teil muud üle jää kui üks koer juurde võtta. Soovitan taksi võtta :)
Willyl aga on siin uus "sõber", nimelt Evelinil ja Jaagul on ka koer Chihuahua nimega Spot. Nad Willyga ei saa üldse omavahel läbi. Tundub, et Willy üritab meid tema eest kaitsta, sest iga kord kui Spot tuleb meile lähemale siis Willy väga kurjalt käratab ta peale. Ega ajapikku peavad nad omavahel leppima. Hetkel tundub, et Willy on siin majas peremees :)


Tervitused ja kallistused teile kõigile!

Gristo tegi paar pilti enda töökoha ees kah




siin üks pilt ühest poe aknast siin Manchesteris.

Manchesteris tagasi

Lapimaalt saime tulema 8.jaanuar, taheti meid veel kauemaks jätta sinna, kuid otsustasime tagasi tulla, kuna sai seal piisavalt juba oldud ning palk jättis ka soovida. Inglismaal maandudes ootas meid ees juba +5c sooja, Lapimaal oli viimane päev -25c. Sel aastal polegi Inglismaal enam lund näinud, vahepeal on päeval juba +10c, nii et kevad on saabumas. Tööga on nii,et Marin töötab kesklinnas ühes väikeses fish baaris. Mina käisin paar päeva Marini endises, India restoranis(The Pearl) tööl,kuid hetkel on seal vaikne.
Uueks uudiseks on aga see, et saime mõlemad tööle sellisesse suurde ja kuulsasse firmasse nagu Manchester United. Hakkme märtist alates jalka mängudel baaris tööle, põhim. nagu Aussis olime hobuste võidajamistel. Seekord aga on töökohaks kurikuulus Manchester United jalgpalli staadion.



Meie maja(pool maja)





kevadine Manchester







Liverpool






Kirjutaks natuke Inglismaa pangandus süsteemidest. Kui Eestis on see igati normaalne,et saad interneti pangast kanda raha üle maailma, siis siin pole see võimalik, nimelt endale pangakontot tehes saime suure imestuse kui teller ütles et nüüdseks on nede interneti panga süsteem edasi jõudnud, nüüd saab online pangas kanda raha ka teistele inimestele(ta pidas silmas riigisiseselt)...misasja?? kuidas te siis siiamaani elasite. Ühesõnaga kui soovid raha kanda välismaale, siis tuleb siin pangas telleri juures aeg kinni panna ja kontorisse minna. ..väga haige. Lisaks pangas kui kontot teed siis öeldi, et tuleb teha endale ka kogumiskonto. Ok, vahet pole võib ju teha. Point on aga selles, et iga kuu teatud kuupäeval kannab pank sinu kontolt teatud summa(mille ise määrad) kogumiskontole. Kui sul aga mingil põhjusel pole raha tava kontol, siis pank teeb sulle trahvi...justnimelt nad teevad sulle trahvi, kuna sul enda kontol pole seda summat hetkel, et kanda Sinu enda kogumis kontole...kui haige võib veel üks süsteem olla(õnneks ennem panka minekut Jaak teavitas meid sellest)...ütlesin panga töötajale, et ma ei teagi kas ma tahan siin pangas ülse kontot avada enam, me pooldaks sellist süsteemi, et ma saan iga kell ise kanda kui ma tahan ja millal ma tahan. Ühesõnaga peale seda tuli välja, et on olemas ka selline varjant..lihtsalt konto avamisel nad sulle ei räägi sellest...sest mõnus on ju inimestele nende enda raha eest trahvi teha... Austraalias kirusime neid haigeid süsteeme, kuid tuleb välja, et siin ollakse ikka ajast kordi rohkem maas.