Kauneid jõule kõigile!!!

Ja ongi jälle jõulud käes. Meie jõulud ja aastavahetus on töised. Päevad on restoranis pikad ja vahel tuleb ka öötundidel veel üleval olla. Tänu suurele lumele on Inglismaa lennujaamad suures hädas ja lennukite õhkutõusmine on raskendatud. Meie hotelli kliendid tulevad aga siia kõik Inglismaalt ja lennukid hilinevad kõvasti. Viimane kord näiteks pidi lennuk Inglismaal õhku tõusma kell 7 õhtul aga tänu lumele jõudis ta siia Lapimaale alles kell 6 hommikul. Pea 12h hiljem. Õnneks meid siis välja ei aetud aga osa töötajatest pidi olema tööpostil sellel ajal. Meie korra ajal jõudsid kliendid õhtul kella 8 asemel kell 2.30 öösel alles siia. Keegi täpset kelleaega ei teadnud ja me viitsime aega "Üksinda Kodus" filmi vaadates. See film on klassika =)
Oma esimese vaba päeva saime ka peale 9 päeva töötamist ja kuna oli oht et äkki leitakse meile mingi töö, põgenesime me Rootsi. Rootsi on siit nimelt üle jõe, u 25min jalutada. Käisime Rootsi poole peal poes sest ega seal muud väga teha pole midagi =)




See siin on iglu, hotelli külastajad saavad siin lisa raha eest öö veeta ja see pole mitte odav, 110 naela/inimene 1 öö.
Kas te maksaks 2000kr, et magada 1 öö sellises kohas??



Oma vabale päevale eelneval õhtul tegime aga koos Jõuluvanaga õlut ja sauna. Siin on ka oma Jõuluvana, kellel on metsa sees oma väike majakene, kuhu viiakse lapsi Jõuluvana vaatama. Rahvuselt on ta rootslane, kes on 20 aastat Jõuluvana ametit pidanud, vabal ajal remondib ta mootorsaane ja suvel on politseinik. Henry on 72 aastane ja täis elujõudu =) Kui keegi suudab oma olemuselt ja välimuselt Jõuluvana olla, siis on see tema. Kogu tema olek, jutt ja välimus on nii ehtne, et hakka või uskuma, et Jõuluvana ongi päriselt olemas.



Kõigile teile kauneid jõule ja et uus aasta tuleks suure peoga!!!
Kohtume juba aastal 2011!!!

Marin ja Gristo

Olemegi õnnelikult Lapimaal Karesuandos. Manchesteris lennukile minnes oli väljas mingi +4c, lennukilt maha tulles oli -25c. Nagu arvata oli, siis nii lihtsalt see kohale jõudmine ei lähe. Nagu lennukile minekki, oli kohalejõudes meid samuti ära unustatud. Lennuklt maha tulles keegi meid ees ei oodanud..õnneks oli lennujaamas üks inimene kes töötab samas firmas kus meiegi, ja ütles et tulge tema auto peale, ta viib meid ära, ainult et paar tundi läheb aega kuni ta oma tööasjad korda ajab. Lõpuks saime kohale. Kui algul Inglismaal tööintervjuul räägiti, et elamine toimub ühis tubades ja mehed, naised eraldi, siis kohalejõudes anti meile hoopis hotellituba, kuna kuhugi polnud meid panna. Loomulikult nõustusime sellega. Nii me elasime 3 päeva hotellitoas, tööle oli vaja minna vaid 2. korrusele. :=) Praeguseks kolisime ümber kõrval majja, kus elab veel teisigi töötajaid. Me saime ikkagi eraldi toa endale.
Töötame siis Davvi Arctic Lodge hotellis peamiselt restoranis, kuid vahest tuleb ka muid ülesandeid täita, kuidas ülemus heaks arvab. Restorani töö on lihtne, kuid päevad pikad. Tavaliselt algab tööpäev 9st ja lõpeb 10 paiku õhtul, vahepeal on vb paar tundi pausi. Süüa saame 3 korda päevas. Töö kollektiiv on lahe, enamus kõik inglased, peakokk on aga musta nahavärviga - Jamaikalane. Ühesõnaga kui pikad töötunnid välja arvata siis on meil siin päris lahe, toas on traadita internett ka olemas. Esimese tööpäeva õhtul läksime töökaaslastega kelgutama, samal ajal tekkisid taevasse virmalised. Kõik me lihtsalt lebasime kelkude peal ja vaatasime otse taevasse oma pool tundi ja nautisime seda vaatepilti...tõesti vapustav mis loodus teha suudab.
Miks aga inimesed tulevad siia jõuluvana vaatama(jah meil on siin ka jõuluvana olemas), mitte ei lähe Rovaniemi kus on õige jõuluvana? Sellele oleme suutnud ka juba ise vastuse välja mõelda. Nimelt see reisifirma mille kaudu me siia tulime, omabki seda hotelli kompleksi siin ja saadab inglasi siia jõuluvana vaatama. Ma täitsa usun, et inglise lapsed ei tea Rovaniemist mitte midagi. Neile vist räägitakse, et jõuluvana elab hoopis siin. Ja ausalt öeldes palju need inglasedki põhja euroopast teavad, kui enamus neist ei tea kus Eestigi asub, nii imelik kui see ka pole.
Ok, vaadake nüüd pilte ja teinekord räägin edasi mis siin toimub.

Lapimaale

Nädalake tagasi tuli siis pakkumine läbi Inglismaa tööagentuuri kaudu minna Lapimaale hotelli tööle jõuluperioodiks. Nüüd reedel käisime intervjuul ning laupäeval saime kirja et esmaspäeva hommikul kell 10 läheb meil lend. Töö on hotellis nimega Davvi Hotell (http://www.davvihotel.com) ja asub see Karesuandos. See peaks olema väike küla Rootsi ja Soome piiril, 300km polaarjoonest üleval pool. Hoiatati et külma võib seal olla kuni -35 kraadi. Meie viimase 2 aasta madalaim on vist olnud -5 kraadi :)
Ei kujuta ette kas meil seal internetti on aga usun et ikka saame endast märku anda vahepeal. Hetkel istume Manchesteri lennujaamas ja ootame oma lendu, mis maandub Enontekios.

Pole veel aimugi kes ja kuidas meile vastu tuleb. Siin lennujaamaski meie nimesid kuskil kirjas polnud ja pidime ootama kuni kõik on oma check-in ära teinud ning kui vabu kohti on siis saame lennuki peale. Õnneks oli =) Kuidas aga Soome pool asi organiseeritud on, seda ei tea. Võibolla tuleb keegi meile koerte rakendiga vastu =) Igatahes järgmine sissekanne võib meil tulla alles tagasi Inglismaal olles.

Kauneid jõule teile kõigile ja lõbusat aastavahetust!!! Järjekordselt ei saa me neid teiega veeta.
Kallistused teile kõigile ja erilised õnnesoovid minu(Marini) vanaemale ja vanaisale kes tähistavad koos jõuludega oma 50 abielu aastat!!! Tehke teised järgi!! =)

Aega on tegelikult juba sellest, kui me siia kohale jõudsime, mööda läinud üle 3 nädala. Töö saime mõlemad põhim. nädalaga. Tegemist on meil mõlemal küll ajutise/osalise tööga, kuid alustuseks seegi hea. Marin sai tööle India restorani "The Pearl" baaridaamiks ja talle väga meeldib seal, ainult et esialgu saab töötada vaid nädalavahetustel. Minul õnnestus leida ülesse selline firma mis pakub tööd suurtel muusika üritustel baaris. Nüüd olen juba 5-l üritusel käinud, sh. sellised kuulsad nimed on esinenud nagu Pendulum, Deadmou5, Hadouken! jne...üpriski palju on esinenud ka erinevaid rock bande üle maailma.



Peod toimuvad sellises kohas nagu Manchester Central...see on see sama hoone, mille pilt siin blogi üleval taustaks on. Töö on lihtne, müün jooke pika baari leti taga, kust ülevaade on tervele üritusele.



Peab ütlema, et Manchester oli õige valik meil, see on metropol, mis pole kohutavalt suur aga samas ka mitte väike. Inmeste arv koos äärelinnadega(Greater Manchester) on kokku u. 2,6 milj. inimest, olles Inglismaa suuruselt 2 metropol.
Tööd siin leida ei tundu väga raske, samas hetkel on kindlasti hooaeg, kus vajatakse paljudes kohtades abilisi. Kuidas töö leidmine uuel aastal on, seda ei oska veel öelda. Eks see paistab. Võimalik, et veedame aga oma jõulud ja uue aasta hoopis väga eksootilies kohas...sellest aga räägime siis kui see asi tõesti reaalselt juhtub!

Alustaks ehk sellest, et Austraaliast lahkudes oli tegelikult kohe mõte peas,et tahaks küll koju, kuid samas teadsime mõlemad, et seal vaid ootavad meid meie sugulased ja sõbrad. Kuid mis tööd teha, et selle eest ka väärilist palka saada? Seda ei suutnud me välja mõelda. Kahju muidugi, kuid see on hetke reaalsus Eestis. Tegelikult sai ju kodumaal piisavalt kaua oldud - 3kuud. Kuni lõpuks jõudsime järelduseni, et vajame midagi enamat. Ja tundub et see on siin olemas - Inglismaal. Novembri teises pooles sai jällegi, ma ei tea mitmes kord selle mõne aasta jooksul ,asjad kokku pandud ja teele asutud. Seekord siis meie, mõni kuu tagasi soetatud Mazdaga.

Nii me siis alustasime oma teekonda 22. novembri varahommikul läbi euroopa: Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa ning sealt juba praamiga Inglismaale - kust oli veel u 500km Manchesteri, kokku u. 3000km sõitu, veetes ühe öö olude sunnil Poolas tanklas autos magades, kuna motelli polnud võimalik kuskilt saada. Üleüldse oli see Poola üks kõige jubedamaid kohti kus ma viimasel ajal käinud olen. Ütlen ausalt sellist teekonda ma enam autoga ette ei soovi võtta, vähemalt selle nõmeda Poola jätaks igal võimalusel vahele. Saksast kuni Prantsusmaale välja liikusime vaid mööda kiirteid ja see läks suht kähku.



Ühe öö veetsime veel Prantsusmaal hotellis, hommikul läks juba sealt praam Inglismaale. Esialgu ei saanud me aru, mis toimub või kuhu sattunud oleme, eemalt paistsid valged jäämäed, mis laevaga lähemale jõudes osutusid heledateks kaljudeks Inglismaa rannikul.

Siit juba jällegi 500km mööda kiirteid ja olimegi manchesteri külje all väikeses linnakeses Ashton-Under-Lyne's. Kus ootasid meid Jaak ja Evelin väikeses 2toal. korteris sellises tüüpilises inglise elamus.