Alustaks ehk sellest, et Austraaliast lahkudes oli tegelikult kohe mõte peas,et tahaks küll koju, kuid samas teadsime mõlemad, et seal vaid ootavad meid meie sugulased ja sõbrad. Kuid mis tööd teha, et selle eest ka väärilist palka saada? Seda ei suutnud me välja mõelda. Kahju muidugi, kuid see on hetke reaalsus Eestis. Tegelikult sai ju kodumaal piisavalt kaua oldud - 3kuud. Kuni lõpuks jõudsime järelduseni, et vajame midagi enamat. Ja tundub et see on siin olemas - Inglismaal. Novembri teises pooles sai jällegi, ma ei tea mitmes kord selle mõne aasta jooksul ,asjad kokku pandud ja teele asutud. Seekord siis meie, mõni kuu tagasi soetatud Mazdaga.

Nii me siis alustasime oma teekonda 22. novembri varahommikul läbi euroopa: Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa ning sealt juba praamiga Inglismaale - kust oli veel u 500km Manchesteri, kokku u. 3000km sõitu, veetes ühe öö olude sunnil Poolas tanklas autos magades, kuna motelli polnud võimalik kuskilt saada. Üleüldse oli see Poola üks kõige jubedamaid kohti kus ma viimasel ajal käinud olen. Ütlen ausalt sellist teekonda ma enam autoga ette ei soovi võtta, vähemalt selle nõmeda Poola jätaks igal võimalusel vahele. Saksast kuni Prantsusmaale välja liikusime vaid mööda kiirteid ja see läks suht kähku.



Ühe öö veetsime veel Prantsusmaal hotellis, hommikul läks juba sealt praam Inglismaale. Esialgu ei saanud me aru, mis toimub või kuhu sattunud oleme, eemalt paistsid valged jäämäed, mis laevaga lähemale jõudes osutusid heledateks kaljudeks Inglismaa rannikul.

Siit juba jällegi 500km mööda kiirteid ja olimegi manchesteri külje all väikeses linnakeses Ashton-Under-Lyne's. Kus ootasid meid Jaak ja Evelin väikeses 2toal. korteris sellises tüüpilises inglise elamus.